The Unified Field

Lubasin nädala alguses FaceBookis suure suuga blogisse üht postitust, mis seletab pikamalt lahti seal reklaamitud 'we LOOV art' projektist eraldunud 'The Unified Field' projekti/ehtekollektsiooni. Peab küll mainima, et aeg on minu käest see nädal küll kuhugi jubeda kiirusega minema jooksnud, peamiselt sinna laupäevase disainituru suunas, kuid lootust on ja lubadusi ma pean. Seega üks lühike kokkuvõte, miks just The Unified Field.

Ma ei hakka siinkohal selgitama, kust sai alguse kogu idee, kui suureks ettevõtmiseks see pisike projekt kujunes, ega seda, milleks suureks ta veel saada tahab. Sellest kõigest saate varsti-varsti lugeda juba erinevates nii interneti- kui paberväljaannetes. Küll ma teid siis õiges suunas viitan ka.

Selle blogi avarusi kasutaks ma hoopis selgitamaks, miks ei ole selle asja nimi 'we LOOV design', 'we LOOV jewelry' vmt. Kui ma 2009 aastal lõin ettevõtte, et hakata pidama sel hetkel veel nimetut galeriid, siis murdsin ma oma pead kõvasti sobiva firma nime leidmisega, seda, kuna teadsin, et ega ma ilmselt selle ühe tegevusega piirdu ja ei taha panna nime, mis vaid ühe märgi taga seisaks. Seega nimeks sai ilmselt piisavalt mitte kellelelgi midagi ütlevalt OÜ Elele Manu. 

Kui aga LOOV endale eluvaimu sisse sai (ehk siis nime), siis sobis see hästi, sobib ka siiani, sobib kõikide nende tegevustega mida ma selle nime all teen. Ma teen kõiki neid näituseid, projekte, üritusi jne aga ühe oma poolega, teen teiste jaoks ja suures osas, olgem ausad, heategevusena. Vaikselt hakkas aga kuskilt karjuma üks teine mina, see viimase nelja ettevõtte tegutsemise aasta jooksul vaikselt omas nurgas arenenud mina, kes tahtis ka lõpuks välja murda.

Foto: Ainer Hanni

See mina ei ole eriline klassikalise kunsti armastaja, küll aga austab abstraktset ja veidi kubismi. See mina on ehk veidi isekam, kui see lõpututes miinustes näitustekorraldaja. Samas armastab ikka asju, üritusi ja inimesi korraldada. Kokku viia, rõõmu valmistada. Märksõna - ühendada. See kandus üle asjadele - ehete osadele. Kandus üle nimeks. Sai inspiratsiooni muusikast, moest, relatiivsus-teooriast ... ja iseendast.

Kokku tulid mõte, tulid ehted, tulid inimesed. Tegid koos midagi toredat said ühendatud, oli üks ääretult tore pildistamise päev. Tekkis uus 'meie'. Siines blogis tihti mainitud 'meie' kṍrvale. Tekkisid 'The Unified People' - (päripäeva kella 12-st) Helen, Iiris, Mia, Hanna, Kudrun, Ainer, Uku, Kaari ja Maarja.

See on üks suur ilus mõte, mis sai väljendatud ehk veidi liialt luuleliselt, kuid see vist oligi enam emotsioonipostitus. Las ta siis selliseks jääb, ilma toimetamiseta.

Kui küsimusi, küsige. Laivis saab seda teha juba see laupäeva, Tartu Loomemajanduskeskuse (LOOV lapsepõlvekodu) juures toimuval Kunsti- ja Disainiturul (kell 11-16). Muidu saate varsti rohkem lugeda, nagu juba mainitud. Kuni sinnani võite vaadata ja ise kujundada arvamust.

Fotod: Hanna Odras

FaceBookis näeb rohkem pilte ja näeb ka telgitagustest jäädvutusi. Iga fänni eest panen ühe dokumentaalipidi juurde ... ja uskuge mind, neil on küllaga.