Seega, oli see siis laupäeva hommik, mil me Kersti juures Mustakurmus (Teet Lauri sepikoda aknast paistmas - jah see on reklaam) ennast sombusel hommikul ärkvele ajasime ja hommikukohvi juues ilma üle, mis eelmisel päeval päris vihmane oli, arutlusi pidasime.
Laskmata ennast aga pilvedest häirida, asusime teele. Rääkides pilvedest, siis nägime oma 17km teel Põlvasse, kõige jaburamat pilve mida ette kujutada. Pidasime autogi kinni, et saada aru, miks küll üks väike pilve hakatis hõljub üksi põllu kohal, seda kuskil viiekorruselise maja kõrgusel. See jäi müstikaks. Jätkasime sõitu raadiost kostuta päeva paremat poolt ennustava laulu saatel.
Põlvas aga liikusid juba esimesed unised festivali külastajad ringi, ka meie võtsime sisse elamist rahulikult, lõuna paiku paigutasime asjad välja peaaegu 1000 kurge enda küljes hoidva suure tamme kõrvale ning silmanurgast tundus ka juba päikest näha olevat.
Juba peale lõunat oli päike saanud pilvedest täielikult võitu ja meeleolu muutus sõprade keskel augustikuu madala sooja päikese käes aina paremaks. Boonuseks oli meie asukoht, kus oli ideaalne vaade otse lavale.
Saavutasime täieliku Rahu sageduse :)
Jäädvustasid: Indrek Illus, Marek Mengel, Maris Tomba, Sten Torop, Meelis Seedre
No comments:
Post a Comment