See vist on kõige õigem pealkiri sellele postile, päris kindel ka nüüd ei ole. Otsuse võib igaüks lugemise lõpetuseks langetada.
Alustuseks peab ütlema, et mul on vägagi kompositisoonitundlik silm, see on olnud abiks mulle nii kunstikooli õpingute ajal, galeristi kui ka enamuse muu töö juures, mida olen sattunud tegema. Nii juhtus ka, et seda silma hakkas ühel päeval häirima kodulinna kaubamaja vaateaken. Seega juhtus edasi, et ma selle suvisel perioodil oma silma järgi kujundasin (ühtegi pilti valmis aknast muidugi ei teinud). Sügis tuli aga peale ja nõudis uut kujundust, ka selle ma ette võtsin.
See mu esimeste stilistitööde katsetuse aken pakub aga nii mõnegi probleemi, alustades sellest, et ta on madal, seega seisvad mannid jäävad raami taha peitu ja jäävad osaliselt taustata, istuvad aga ei näita riideid hästi. Lisaks on seal kahte tooni manne ja kogu tegevuseks eelarve ... olematu. Ka galeristile erilise piinajana, on valgus päevasel ajal eriti paha, õhtul petab aga ära.
Lahendusena panin siis kaks tõmmumat manni pidulikumalt riidesse ja eraldi aknaraamidesse, taustaks kardinad. Valged said aga rohkem casual riietuse ja valgel taustal värvi andmiseks sobivates toonides salli kõrvale.
Lahendusena panin siis kaks tõmmumat manni pidulikumalt riidesse ja eraldi aknaraamidesse, taustaks kardinad. Valged said aga rohkem casual riietuse ja valgel taustal värvi andmiseks sobivates toonides salli kõrvale.
Niisiis sai kõvasti improviseeritud ja siiski (oma arust vähemalt) suht kobe aken kokku. Jäädvustatud paraku taas mu kurva telefoni fotoka kvaliteediga.
Kuna vahepeal oli garderoobi osakond remondis ning avas nüüd uue ja värske korrusetäie kaubaga taas 18. oktoobril, siis oli ka sealsetele mannidele uusi riideid selga vaja. Võtsin ka selle asja ette, samal ajal kui terve ülejäänud kollektiiv väsimatult kaupa riiulitesse ja stangedele ladus.
See oli võrreldes aknaga, millegipärast üks hirmus pikaajaline ettevõtmine, mis esimesel õhtul algas mannidele pikalt otsa vaatamisega. Peale mõningast juurdlemist jõudsin tulemusele, et suhkrut ja vedelikku on selleks õhtuks vaja. Suuremat sorti magusa tarbimist järel sai tehtud algust ja mitmel päeval vaadates ja taas midagi ümber tehes, sai tulemus siis selline.
See oli võrreldes aknaga, millegipärast üks hirmus pikaajaline ettevõtmine, mis esimesel õhtul algas mannidele pikalt otsa vaatamisega. Peale mõningast juurdlemist jõudsin tulemusele, et suhkrut ja vedelikku on selleks õhtuks vaja. Suuremat sorti magusa tarbimist järel sai tehtud algust ja mitmel päeval vaadates ja taas midagi ümber tehes, sai tulemus siis selline.
Sellised siis esimeste katsetuste tulemused. Kui õnne on, siis saan neid veel teha, hakkas täitsa meeldima. Jõuluteemaline aken tundub täitsa hea väljakutse.
No comments:
Post a Comment