The Unified Field

Lubasin nädala alguses FaceBookis suure suuga blogisse üht postitust, mis seletab pikamalt lahti seal reklaamitud 'we LOOV art' projektist eraldunud 'The Unified Field' projekti/ehtekollektsiooni. Peab küll mainima, et aeg on minu käest see nädal küll kuhugi jubeda kiirusega minema jooksnud, peamiselt sinna laupäevase disainituru suunas, kuid lootust on ja lubadusi ma pean. Seega üks lühike kokkuvõte, miks just The Unified Field.

Ma ei hakka siinkohal selgitama, kust sai alguse kogu idee, kui suureks ettevõtmiseks see pisike projekt kujunes, ega seda, milleks suureks ta veel saada tahab. Sellest kõigest saate varsti-varsti lugeda juba erinevates nii interneti- kui paberväljaannetes. Küll ma teid siis õiges suunas viitan ka.

Selle blogi avarusi kasutaks ma hoopis selgitamaks, miks ei ole selle asja nimi 'we LOOV design', 'we LOOV jewelry' vmt. Kui ma 2009 aastal lõin ettevõtte, et hakata pidama sel hetkel veel nimetut galeriid, siis murdsin ma oma pead kõvasti sobiva firma nime leidmisega, seda, kuna teadsin, et ega ma ilmselt selle ühe tegevusega piirdu ja ei taha panna nime, mis vaid ühe märgi taga seisaks. Seega nimeks sai ilmselt piisavalt mitte kellelelgi midagi ütlevalt OÜ Elele Manu. 

Kui aga LOOV endale eluvaimu sisse sai (ehk siis nime), siis sobis see hästi, sobib ka siiani, sobib kõikide nende tegevustega mida ma selle nime all teen. Ma teen kõiki neid näituseid, projekte, üritusi jne aga ühe oma poolega, teen teiste jaoks ja suures osas, olgem ausad, heategevusena. Vaikselt hakkas aga kuskilt karjuma üks teine mina, see viimase nelja ettevõtte tegutsemise aasta jooksul vaikselt omas nurgas arenenud mina, kes tahtis ka lõpuks välja murda.

Foto: Ainer Hanni

See mina ei ole eriline klassikalise kunsti armastaja, küll aga austab abstraktset ja veidi kubismi. See mina on ehk veidi isekam, kui see lõpututes miinustes näitustekorraldaja. Samas armastab ikka asju, üritusi ja inimesi korraldada. Kokku viia, rõõmu valmistada. Märksõna - ühendada. See kandus üle asjadele - ehete osadele. Kandus üle nimeks. Sai inspiratsiooni muusikast, moest, relatiivsus-teooriast ... ja iseendast.

Kokku tulid mõte, tulid ehted, tulid inimesed. Tegid koos midagi toredat said ühendatud, oli üks ääretult tore pildistamise päev. Tekkis uus 'meie'. Siines blogis tihti mainitud 'meie' kṍrvale. Tekkisid 'The Unified People' - (päripäeva kella 12-st) Helen, Iiris, Mia, Hanna, Kudrun, Ainer, Uku, Kaari ja Maarja.

See on üks suur ilus mõte, mis sai väljendatud ehk veidi liialt luuleliselt, kuid see vist oligi enam emotsioonipostitus. Las ta siis selliseks jääb, ilma toimetamiseta.

Kui küsimusi, küsige. Laivis saab seda teha juba see laupäeva, Tartu Loomemajanduskeskuse (LOOV lapsepõlvekodu) juures toimuval Kunsti- ja Disainiturul (kell 11-16). Muidu saate varsti rohkem lugeda, nagu juba mainitud. Kuni sinnani võite vaadata ja ise kujundada arvamust.

Fotod: Hanna Odras

FaceBookis näeb rohkem pilte ja näeb ka telgitagustest jäädvutusi. Iga fänni eest panen ühe dokumentaalipidi juurde ... ja uskuge mind, neil on küllaga.

Täika ja turg

Kallid LOOV fännid, kes te mind kaua pole näinud ja kindlasti igatsenud (keegi peab ju ennast meelitama ka), siis nüüd saab mind ja muidugi LOOV origamisi näha kohe kahel järjestikusel laupäeval, samal ajal, samas kohas - Loomemajanduskeskuses.

   

Esmalt juba homme, 4.mail kell 12-16 ja seda Müürilille täikal, kus olen väljas (hetkeseisuga) 40 paari origamidega ning lisaks, täikale siiski omaselt, lahedate riietega, mis minu (ja paari sõbra) riidekapis kahjuks on jäänud ülearusteks, loodetavasti leiavad aga uued toredad omanikud.

Tegemist on selle aasta esimese õues toimuva üritusega, ilm ennustab olla ilus ja kohal saab olema kindlasti väga palju lahedaid müüjaid koos oma ainulaadsete riiete, vinüülide, raamatute ja ka igasuguse isetehtud kraamiga. Minu kohver on pakitud ja näeme juba homme. 

Järgmisel laupäeval, 11.mail kell 11-16 leiab aga aset Disainimaja korraldatud Kunsti- ja Disainiturg, kust siis vastupidiselt täikale, leiab ikka vaid ise loodud kunsti ja disaini. Sinna tulen samuti origamidega, lisaks aga ka esmakordselt oma uue projektiga, mis on vaikselt eraldunud LOOV brändi küljest.

Tegu on ühe suurema projektimõtte esimese viljaga, milleks metallehete kollektsioon nimega 'The Unified Field'. See asi saab siin uuel nädalal endale eraldi postituse ka, esimesi pilte ja mõtteid saab aga Unified Field FaceBooki lehelt lugeda-vaadata. 

Hinna kujundamisest

Mõnda aega tagasi küsisin ühest poest, kas võiks neile taas oma origami ehteid müüki saata. vastuseks oli 'jaa', kuna nad viimati läksid hästi, aga omahinda võiks ma langetada, kuna koos nende juurdehindluse ja käibemaksuga läheb hind ehk liiga suureks. 

See pani mind alguses mõtlema, et äkki peakski siis, võibolla olen ülehinnanud oma asjad. Mõne aja pärast tuli mul aga mõistus tagasi ja saatsin müüki vana hinnaga. Oma tööd ja vaeva, tundsin ma, ei tohi alahinnata (eelkõige arvestades viimase aja nõudlust), samas aga otsustasin teha üle pika aja korralik hinna kalkulatsioon ehetele.

Kuna ma arvan, et neid hindade määramisega hädas olevaid kunstnike/disainereid on veel, siis jagan oma tulemusi ka laia maailmaga, äkki on kellelgi kasu. Targemad majanduse jmt inimesed võibolla ei peaks seda väga mõistlikuks, aga ma arvan, et mul ei tohiks olla midagi varjata ning üldiselt innustaks ma ka teisi tegema endale selgeks kust tulevad oma toote hinnad ja selgitama seda ka kliendile.

Ostjatele aga soovitaks ma disaini- jm kraami turgudel, kui hind jääb arusaamatuks, selle põhjust müüjalt küsida, mitte lihtsalt torisedes minema kõndida. Suure tõenäosusega on selleks hea põhjus ja hind ei ole kuskilt laest võetud puhtalt sellepärast, et tegija tahaks võimalikult palju raha kokku ajada.

Olen ise üritistel müües kuulnud, kui ka minu lauast mööda minejad podisevad, et jube kallid on. Põhimõtteliselt öeldes, et mis mul küll arus on. Teised aga mõistavad kohe ja hindavad töömahtu. Tänud neile ja ülejäänutele siis väike pilguheit hinnakujundusele.

---------

Võtsin siis mõnda aega tagasi vastu otsuse teha 60 paari kõrvarõngaid (jäneseid ja kurgesid pooleks), st 120 väikest voltimist. Kirjutasin täpselt üles kui palju aega mul ühe või teise töö sammu jaoks kulus ja üritan kalkuleerida ka enam-vähem materjalikulu. Lisaks aga on veel mitmeid kulutusi, millele võibolla kohe ei tulekski. Arusaadavalt käib ehete juurde ka silt, see aga sai kunagi kujundatud ja logo sellel on ajaga ka omandanud väärtuse. Poodidesse saatmiskes pean ehted pakkima karpi, nende saatmise eest maksma postikulu. Kulub aega ja vahendeid siltide lõikumiseks, poodidega suhtlemiseks, saatelehe koostamiseks, paki posti viimiseks.

Ise disainiturule müüma minnes peab ennast kohale transportima, võibolla ka laua eest maksma, arvestama ajakuku seal olles, ennast uuesti kokku pakkides ja tagasi koju transportimiseks.

Kuna jutt on juba pikale veninud, siis nüüd võimalikult arusaadavalt ja lühidalt minu kalkulatsioonid.

-----

Esimeseks sammuks oli paberite mõõtmine, lõikumine - 120 tk - 2 tundi.

Teiseks sammuks voltimine, millele kulus 6 tundi.

Kolmas samm on lakkimine, kuna kuju peab saama igalt küljelt korralikult kaetud, siis on vaja alustuseks kõigile kahte laki kihti, mis võttis aega 6 tundi. Igat origamit ühe kaupa kontrollides saavad nõrgaks jäänud kohad veel kolmanda lakkimise, milleks kulus 2 tundi. 

Kuna kõiki neid samme ei saa järjest teha, sest lakk peab vahepeal kuivama, siis arvestan kõigele eelnevale juurde veel ühe töötunni lisatöödeks - asjade valmis panekuks, kokku pakkimiseks, pintslite ja topside puhastamiseks ning koristamiseks. 

Seega selleks, et oleks üldse midagi koksu otsa panna, on ajakulu olnud kokku 17 tundi.

Järgmine etapp on siis päris eheteks tegemine, ehk metallosade (pulkade, rõngaste ja konksude) külge panek. Keskmiselt saan tunnis valmis 10 paari ja ajakulu seega 60 paari puhul 6 tundi.

Kui konksud külge pandud, peab veel mõnedele tilga lakki panema ja kõik korralikult üle kontrollima, seega veel 2 tundi tööd. Kuna alati läheb mõni ka praagiks, siis (lihtsama arvutamise jaoks) peab mõned juurde tegema ja lisandub 2 töötundi. Kokku 10 tundi.

Viimase liigutusena tuleb ehted riputada siltide külge. Lõikumisega koos kulus selleks 2 tundi. Lisan ka kohe siin tunni materjalide, siltide jm taolise eri kohtadest kokku ostmisele. Kokku 3 tundi.

Ajakulu seega kokku 30 tundi. Ühe paari ajakulu on siis 30h / 60tk = 30 min

----

Nüüd aga materjalide juurde. Paberit, tõsi küll, kulub nõnda pisikestele ehetele väga vähe, küll aga ei saa spetsiifilise suuruse tõttu tervet lehte tavaliselt kõige optimaalsemalt kasutatud ja igasugune paber ei sobi üldse mitte. Lisaks kulub lakki ja pintsleid. Koos siltide paberi ja prindiga arvestasin seekord paberi ja laki (seekord kasutasin odavamat viimistlusmaterjali) kuluks 10€.

Metallosi ei ole samuti väga lihtne kalkuleerida, igaüks on eri hinnaga, osad on juba olemas, osad ostan juurde ja neid jääb järgmiseks korraks. Kokku sain aga seekord umbes 14€.

Kokku materjalikulu 24€. Ühe paari materjalikulu on 24€ / 60tk = 40 senti

------

Seega tuleb reaalne ühe paari välja käidud kulu tõesti vaid 40 senti ja ühe paari ajakulu 30 minutit. Poodidesse saadan ma ehteid tavaliselt umbes 20 paari kaupa, SmartPost tahab selle eest 2.79€, veidi pakendit juurde, ümardame saatmise 3€ peale kulu. 15 senti paaril taas juures ja materjal 55 senti. 

Kui müüki annan ehtepaari nt 5€ eest, siis 5€ - 0.55€ = 4.45€ poole tunni töö eest. Tund seega 8.90€. Kõlab küll päris hästi. Arvestades aga sellega, et lisaks kulub aega ja vahendeid reklaamile, asjaajamistele, saatelehtede tegemisele, aasta lõpus aastaaruande koostamisele (kuna pole selleks küllalt tark, siis tähendab see ka ümmarguselt 100€ raamatupidajale), maksudele jne jne, siis ei olegi enam väga midagi järgi. Lisaks arvan ma, et aja jooksul on need väikesed tegelased saanud ka küllalt tuntust, et neil võiks olla ka mõningane brändi väärtus.

-------

Kui ise laadale lähen, siis lisandub ettearvamatule müügile Põlva-Tartu-Põlva bussisõit ümmarguselt 7€ ja nt Müürilille täika puhul kohamaks 5€, seega kulu kokku 12€, lisaks ajakulu kodust lahkumise hetkest naasemiseni kui nt otse minna ja tulla - 8 tundi. Vahepeal tahaks üritustel muidugi ka süüa-juua. Müük võib muidugi vabalt ka null olla kogu selle asjatamise lõpuks.

Lõpetuseks võib siis öelda, et 60 paari valmistamiseks (koos materjalide hankimise ja mõningase enesemotivatsiooniga) kulub nädal aega tööd, selle eest tasu laekub aga mitme kuu peale jaotatuna eri poodidest ja isiklikust müügist.

Nüüd on, peale seda pikka teksti, teie otsustada, kas olen ennast ja oma loomingut üle hinnanud või mitte ning väga hea meelega ootan tagasisidet, nii positiivset kui negatiivset.

Talgikivi õhtu

See oli juba tükk aega tagasi, ühel võrdlemisi külmal veebruari õhtul, kui võtsin ette teekonna Veriora Noortekeskusesse, et sealsete lastele ja ka täiskasvanutele lõbutsemiseks üka karbitäis talgikivi viia.

Peab tõdema, et polnud kõvasti üle aasta seda töötuba läbi viinud ja oli tore meenutus. Osalejate tegevus aga on igas vanusegrupis ja kohas sarnane. On need, kes paari liivapaberi tõmbega saavad valmis, sest just abstraktne kujund peabki jääma, teised aga nokitsevad tunde ja saavad just sellise tulemuse, nagu tahtsid. 

Igaljuhul oli kõikidel tore õhtu minul hea harjutus, kas nö rattasõit on veel meeles. Ja on küll, teinekordki.

Ehete update

Päike on viimastel päevadel juba vägagi kevadine olnud (22 päeva kalendrikevadeni, jeii) ja see toob jälle ehted rohkem mõtetesse. Seepärast siin üks väike ülevaade olemasolevast ja tulevast.

Origami: nagu juba eelmisest postitusest näha, siis olen ette võtnud uue kujundi - mao. Kaks nendest on endale kingitustena juba uue kodu leidnud, hetkel aga tegelen hoogsalt lisa voltimisega. 

Samuti on kured käsil, seekord selle kevade moevärvides. Mõnusad ühevärvilised lihtsad ja mõjuvad kured on tulemas. Ka vahepeal juba unarusse jäänud uus kujund - jänes - saab järgnevate päevade jooksul tehtud nii kõrvarõngaste, kaelakettide kui prosside näol.

Praeguse seisuga leiab LOOV origamit Tartus Disainimaja poes aadressil Kalevi 17 (Tartu Loomemajanduskeskuses), mille juurde muideks mitte kaua aega tagasi avati ka Eesti disaini outlet. Tasub kindlasti külastada. Teises linna otsast leiab ehteid Backbone Tattoo stuudiost aadressil Narva maantee 101. Backbone'is saab muideks ka alati toreda näitust vaadata.

Tallinnas pesitsevad ehted Namarie's aadressil Müürivahe 21 ja Disainipoes Tali, Voorimehe 4. Mõlesmas leaib hetkel peamiselt kurgesid ja merihobusid, varsti aga saadan ka värske portsu uut loomingut.

Uus mõte: on aga metallehete suunas. Vajaminevad detailid on juba tellitud ja ootan kärsitult. Lisaks aga tahaks kollekstioonis anda elu ka vanadele kurvalt kasutult seisvatele ehetele.

Seega kehtib üleskutse: kel kodus vedeleb vanu metallehteid, siis annan neile hea meelega uue kodu ja eksisteerimise mõtte. Tartlased saavad oma annetused viia Disainimaja poodi. Kaugemalt tulevate asjade omanikud võivad minuga aga ühendust võtta (nt helen.puistaja@gmail.com) ja eks vaatame, kuidas üksteist leiame.

Motivatsiooniks jagan ühe uue kollektsiooni ehte sellele, kelle vanad ehted kõige paremini kasutuse leiavad ja vastavalt sisetundele jagan ka origamisi välja. Selleks siis kindlasti pakile nimi peale ja võimalikult kiiresti teele. Minu suurimad tänud ette ja hoian kusrsis, kuidas kollektsioon edeneb.

Maoaasta

Parem hilja, kui mitte kunagi. Ilusat maoaastat :)

LOOV laadakülastused - osa II

LOOV heegeldatud jõulu 'tuled'

Esmalt loe selle postituse esimest osa siit ja enne kui täielikult pühade režiimile üleminek toimub, siis veel täpsem kokkuvõte igast laadast kus käidud sai ja mis siin-seal populaarne oli.

______

AnniMoodi ja Inga ehted

8.detsembril toimus päris mitu üritust päris mitmes Eesti kohas. Kui Tartus oli Kellawärk, siis sinna sai vaid Disainimaja kaudu LOOV asjad eksponeeritud. Ise aga otsustasin hoopis kodulinna Põlva laadale müüma tulla. Peab aga tõdema, et see käik läheb kirja vaid kui kogemuse ja õpetusena järgmisteks valikuteks. Ehk siis oli täielik pettumus korralduse osas. Kvaliteedifiltrit ei olnud, kohal oli kõike, ka turukaupa, odavat sädelust. Külastajaid oli vähe ja taustaks hirmus muusika. Müügitulemiused vastavalt kõige halvemad kokkuvõttes.

Ehtemüüjaid oli palju ja enam-jaolt sarnase kaubaga, kindlasti jäid paljud käiguga miinusesse. LOOV valikust osustusid aga populaarseimateks AnniMoodi ja Inga ehted.

______

Jane sõstrad

Samal päeval oli pool kokku kogutud kaubast aga Alatskivi Lossi jõuluturul koos minu õe Maarjaga. Tagasisidena sain teada, et sealne ruum oli võrdlemisi väike, mis aga ilmselt oli positiivne mõjutus müüjate valikul, kuigi ka seal oli nö massitoodangut, oli see ilus ja kvaliteetne. Esindatud oli palju piirkonnale omast toidukraami ja käsitööd. Ehete kohapealt oli aga LOOV üks kahest ja seega edukas. Populaarseimad olid taaskord Inga ehted ja mitte kaugel maas Jane's Addiction sõstrakõrvarõngad. 

Tegemist oli kõikidest müügitulemustest edukaimaga meie jaoks. Ilmselt osa sellest ka põhjusel, et lossil oli ka muud põnevat pakkuda ja kes juba kohale sõitis, ka ostma läks.

______

we LOOV Origami

Nädal hiljem läksime Maarjaga koos aga minu Kunstikooli aegu meenutama TKK laadale Nooruse galeriis. Kuna müümas olid endised ja praegused tudengid, siis oli kohal muidugi kvaliteetne disain, kunst ja käsitöö. Väga spetsiifiline valik.

Müügitulemuste poolest särasid siin minu enda origami ehted. Üldiselt jäi aga tulemus Põlva laadaga koos viimasele kohale. Paljus oli süüdlaseks ilmsel liiga vähene reklaam väljaspool kunstikooli oma ringkonda. Üritus oli aga siiski igati mõnus ja saab ka järgmine aasta külastatud.

______

Ebaheli laud Müürilillel

Ajastumise mõttes langes kõik hästi kokku ja juba järgneval päeval toimus Tartu Loomemajanduskeskuses Müürilille täika. See on üritus, mis igati külastamist väärt - mõnus atmosfäär, sõbralikud inimesed ja minu puhul ka loomeka mälestusi värskendav.

Kuna täika on ikkagi täika, siis enamjaolt oldi kohal riiete, raamatute, vinüülide jm kasutatud kraamiga. Viimase jõulueelse ürituse jaoks olid aga ka meile lisaks Ebaheli oma jõuluhõngulise kaubaga kohal. 

Müük oli üldiselt hea, jäädes laatade osas Alataskivi järel teisele kohale. Kogu teenistus jaotus küllaltki ühtlaselt (ainult) AnniMoodi, Inga ja LOOV omaloomingu vahel.

______

Tikobella kaelaketid

Kui juba hoog sees, pidi ka viimast võtma logistiliselt hästi kättesaadavatest kohtadest. Seega pakkisin ennast pühapäeva varahommikul teele Kanepi poole (kus asuvad minu juured ja lähedal maakodu). See oli kõige väiksema koha laat. Selline klassikaline seltsimaja üritus, müüjaid mitut sorti, enamjaolt aga omaloomingu ja muidu täitsa ilusaga väljas. Müügitulemised olid paremad kui Põlvas ja Nooruses ning lemmikuteks osutusid Lili (Backbone Stuudio), Inga ja Tikobella ehted.

Kuigi uni oli eelneval ööl jäänud väheseks ja külm väljas vägagi näpistav bussijaama minne, siis tore atmosfäär ja maailma kõige lahedam moose müüv härra minu vastas lauas, tegid päeva väga mõnusaks.

______

Maarja - 'we LOOV art' esindaja
Alatskivil ja kaaslane Müürilillel

Laatadele lisaks mõtlesin aga teha ka eksperimendi nö otsepakkumisega. Ehk siis pakkisin kõik mis üle jäi uuesti kohvrisse ja laotasin laiali oma ema töökohas, kus enamus kollektiivi moodustavad naised. Otsus oli õige. Kahe päevaga, mil asjad lihtsalt vaikselt kontoris seisid, liikus sõna küllalt kiiresti ja müügitulemus ulatus peaaegu Alatskivi laadani, ületades kõiki teisi müüke.

Sealsete naiste absoluutne lemmik oli AnniMoodi ehtevalik, üllatuslikult jäi aga täitsa ilma huvita seni igal pool paremini müünute seas olnud Inga ehted. Ka seni tavapärasest vähem populaarne Tikobella valik sobis kontorimüügis paremini ja koos Anniga need ainukesteks ostetuteks kujuneisd.

....

Lühidalt siis kujunes mulle õppetunniks valida pigem väikesed laadad, kus konkurents väiksem ja üldiselt olemine mõnusam, eeltööna tuleb kindlasti uurida mis nö kvaliteedikontroll üritusel on. Juhul kui järgmine aasta tujndub ka, et väikese jõulutuuri peaks tegema, siis Alatskivi, TKK ja Kanepi laat ilmselt sõelale jäävad, miks mitte ka katsets nt Võrus (kuhu turukaupa ei lasta) ja teistes väiksemates kohtades. Ka Müürilillel ilmselt ka tulevikus oma nägu näitan.

Selline pikk postitus siis seekord, ehk on kasuks neile, kes ka oma loomingut (rohkem) laatadel müüa plaanivad. Üldiselt oli mul igaljuhul tore ja ilmset teinekordki.

LOOV laadakülastused - osa I

Valmis olla, tuleb üks pikk postitus. Kirjeldav, analüüsiv ja veidi ka kriitiline. Kõigele lisaks veel mitmeks osaks jagatud. Loodetavasti aga ka kasulik kunstnikele, kes laatadel müümas käivad. 

Heegeldatud "jõulutuled"

Kuid alustagem siis algusest ja pühendame esimese kokkuvõtvatest postitustest eeltöödele ja piltidele laadale jõudnud kaubast.

Kunagi novembris mõtlesin, et peaks oma arvuti tagant välja pugema ja peale aastat eemal olemist kunsti-disaini müügitööst, taas inimeste sekka minema. Otsustasin seega oma vana "laadakohvri" tolmust puhtaks pühkida, kunstiga täita ning jõululaatadel lahti pakkida.

Kaalulistel põhjendustel sai otsustatud taas enamjaolt ehete kasuks (ootas ju peamiselt jalgsi liikumine ees) ja seega kirjutatud sai peamiselt varemgi LOOV galeriis esinantud kunstnikele. Laadakohvrit said täitma LOOV origami, Tikobella, Etnoehe, Inga, Lili, Jane's Addiction, Disainimaja ja AnniMoodi ehted, lisaks sõled Teet Laurilt ning mõned mütsid Taigalt.

 Tikobella kõrvarõngad ja Etnoehe ... Inga kõrvarõngad .... LOOV karbid ja heegeldused

Kuna laatade eel ka vaba aega oli ja kätega asju tehes silmadele saab filme ja seriaale lubada, siis isikliku käsitööringi endale püstitasin ja portsu heegeldisi ning kinkekarpe ka kaasa meisterdasin.

Eeltööd seega hoos ja aeg leida laadad, mida külastada. Taaskord praktilistel kaalutlustel osutusid valituks kodukandi lähedased. Esmalt siis kodulinna Põlva jõululaat 8.detsembril, samal päeval otsustas õde Maarja aga Alatskivi lossis esmakordselt toimunud laada kasuks. Neile järgneval nädalavahetusel olid aga praktilisel kombel kahel üksteisele järgneval päeval Tartus kunstikooli laat ja Müürilille täika. Ka nende küastamise otsus seega loogiline. Kuna aga vanaema kodu tõttu tuttav Kanepi ja praegune maakodu seal lähedal, siis otustasin viimasena nädalavahetusele ka kolmanda laada sealses seltsimajas lisada.

Kõikide laatade kogemused olid erinevad nagu öö ja päev, nagu ka kaup mis ühel või teisel populaarsemaks osutus. Kogu kogemus oli tegelikult uus minus jaoks, kuna Loomemajanduskeskuses tegutsemise ajal sai ju käidud peamiselt vaid kunstile ja disainile pühendunud üritustel kohtades nagu Tasku Keskus, Tartu Kaubamaja ja Viru Keskus.

Lühidalt võib öelda, et mida väiksem laat, seda parem. Siis saab rääkida ka mõningasest kvaliteedifiltrist nii müüjate kui kauba osas, samuti ka külastajate huvi mõttes. Lisaks ei ole muidugi uudis, et Tartu ka teiste kohtade külatajate huvid on erinevad. Teine kord tean juba paritusetemini mida tasub kuhu kaasa võtta.

Müürilille täikal

Kõigest sellest aga täpsemalt järgmises postituses, varsti. Seniks aga on kohver ehetega jätkuvalt minu käes ja kui kellelgi selle sisu vastu huvi, anna aga teada, pakin kokku ja tulen näitan :)

Laada, turu ja täika hooaeg

Ja juhtuski nii, et november jäi täiesti blogivabaks. Kuid ei ole hullu, detsembris toimub see-eest küllaga. Ühes ja teises vormis on LOOV esindatud hetke seisuga viiel üritusel.

*2011 pop-up jõulupoe ehete
väljapanek Tasku Keskuses.

8. detsember: Juba sel laupäeva saab LOOV olema esindatud lausa kolmes kohas korraga. Mõningase nõuga aitasin Disainimaja Hedvigat LMK jõululaada korraldamisel, seega vaimselt olen kohal. Juba kolmandal Kellawärgil saab osta nagu ikka toredat kunsti ja disaini, osaleda töötubades ning ennast muidu hästi tunda. LOOV origamiehteid saab ka loomulikult osta :)

Samal ajal kui Tartus käib Kellawärk, olen ise hoopis kodulinnas, Põlva Jõululaadal (kell 9-15), minu väike õde Maarja aga esmakordselt toimuval Alatskivi Lossi Jõuluturul (kell 10-15), kus on ka hea võimalus lossipreilidega teha lossi ringkäik, osaleda töötubades ja lõpetuseks veel ka kontserdi elamus saada. Mõlemal üritusel on LOOV esindatud nii oma origamidega, kui ka erinevate meile seni rohkem ja vähem tuntud kunstnike ehteloominguga, nn: Etnoehe, Jane's Addiction, Tikobella, AnniMoodi ehted ja Lili Lind.

14. detsember: on aeg meenutada kunstikooli aegu ja seetõttu panen seekord vaid oma loomingu välja TKK Jõululaadale (kell 16-19). Üritus, mida tasub külastada, sest see sisaldab endas ka veel näitust ja pidu. 

15.detsember: on aeg lõpuks osalea ka Müürilille Täikal. Seal paneme müüki nii LOOV origamid, teiste kunstnike ehted kui ka pärleid isiklikest riidekappidest.

Nii palju siis detsembri graafikust esialgu. Loodan näha ikka nii uusi kui vanu sõpru! 

we LOOV styling ...

See vist on kõige õigem pealkiri sellele postile, päris kindel ka nüüd ei ole. Otsuse võib igaüks lugemise lõpetuseks langetada.

Alustuseks peab ütlema, et mul on vägagi kompositisoonitundlik silm, see on olnud abiks mulle nii  kunstikooli õpingute ajal, galeristi kui ka enamuse muu töö juures, mida olen sattunud tegema. Nii juhtus ka, et seda silma hakkas ühel päeval häirima kodulinna kaubamaja vaateaken. Seega juhtus edasi, et ma selle suvisel perioodil oma silma järgi kujundasin (ühtegi pilti valmis aknast muidugi ei teinud). Sügis tuli aga peale ja nõudis uut kujundust, ka selle ma ette võtsin. 

See mu esimeste stilistitööde katsetuse aken pakub aga nii mõnegi probleemi, alustades sellest, et ta on madal, seega seisvad mannid jäävad raami taha peitu ja jäävad osaliselt taustata, istuvad aga ei näita riideid hästi. Lisaks on seal kahte tooni manne ja kogu tegevuseks eelarve ... olematu. Ka galeristile erilise piinajana, on valgus päevasel ajal eriti paha, õhtul petab aga ära.

Lahendusena panin siis kaks tõmmumat manni pidulikumalt riidesse ja eraldi aknaraamidesse, taustaks kardinad. Valged said aga rohkem casual riietuse ja valgel taustal värvi andmiseks sobivates toonides salli kõrvale.

Niisiis sai kõvasti improviseeritud ja siiski (oma arust vähemalt) suht kobe aken kokku. Jäädvustatud paraku taas mu kurva telefoni fotoka kvaliteediga.

Kuna vahepeal oli garderoobi osakond remondis ning avas nüüd uue ja värske korrusetäie kaubaga taas 18. oktoobril, siis oli ka sealsetele mannidele uusi riideid selga vaja. Võtsin ka selle asja ette, samal ajal kui terve ülejäänud kollektiiv väsimatult kaupa riiulitesse ja stangedele ladus.

See oli võrreldes aknaga, millegipärast üks hirmus pikaajaline ettevõtmine, mis esimesel õhtul algas mannidele pikalt otsa vaatamisega. Peale mõningast juurdlemist jõudsin tulemusele, et suhkrut ja vedelikku on selleks õhtuks vaja. Suuremat sorti magusa tarbimist järel sai tehtud algust ja mitmel päeval vaadates ja taas midagi ümber tehes, sai tulemus siis selline.

Sellised siis esimeste katsetuste tulemused. Kui õnne on, siis saan neid veel teha, hakkas täitsa meeldima. Jõuluteemaline aken tundub täitsa hea väljakutse.