Eelmise nädala esmaspäeval, kui avasime tühjana seisnud poepinna uksed, jõudsid lõpule pikad ettevalmistustööd maalinäituse jaoks Ida-Saksamaa väikelinnas Fürstenwaldes, mille läheduses olen viimased kümme kuud pesitsenud. Mu üldine näituste korraldustegevus on küll võrreldes galerii tegutsemise aegadega, kus sa iga kahe nädala tagant uus näitus avatud, minimaalseks jäänud, kuid kuidagi ei saanud oma aega Saksamaal mööda saata ühtegi näitust korraldamata.
Minu puhul käib sellise näituse korraldamine nii:
- Kraapida kokku LOOVa tavapärased abilised ning motiveerida neid võtta ette autoreis Eestist Saksamaale, koos kunstikoguga tagaistmel.
- Taodelda toetusi, organiseerida Saksamaa poolel ruum ja abilised.
- Postitada kunstnikele üleskutse osalemiseks Facebooki, ilma suuremate ettekujutustega, missugune näitus üldse olema peaks.
- Valida välja tööd, mis potentsiaalselt võiks koos head välja näha ja anda samas ülevaate, mitte võibolla nii väga üldiselt Eesti noorest kunstist, aga pigem sellisest, millega 'weLOOVexhibition' ennast tutvustada tahaks.
- Organiseerida maili ja FB teel inimesi moosides auto, tööd, snäkid, joogid jm vajalik. Seda kõike õigeks ajaks õigesse kohta 1500 km teekonnaks.
- Vahepeale läbida mitmeid paanikahetki.
- Kohapeal avastada, et tööd ja ruum sobivad suurepäraselt ning kokku sai igati hea ja kiidusõnu saanud näitus.
- Nädala lõpus pakkida kunst taas autosse ning üheagselt rõõmsalt ja kurvalt saata oma tore meeskond taas koduteele, mõtetes kahe kuu päras järgnedes.
Näitusel osalesid maalidega Andre Saviauk, Liis Koger, Paavo Käämbre, Ahto Eller, Lee Baum ja Edgar Tedresaar. Peamislt maalikunstinäitusele andsid veidi vaheldust MÜRA2000 stencilmaalid ja Mink by Kaari disainprossid. Kõik näitusetööd olid müügiks ning uue kodu Saksamaale leidsid endale viis nendest. Üks reisis ka Eestisse, et minu kodu hiljem kaunistada :)
Näitus leidis aset tühjana seisval poepinnal, millel meie rõõmuks olid maast laeni aknad ning näituse pimedas ülespanek oli ilmselt toredaks etendseks möödujatele.
Avamiseks pakkusime muidugi kilu-, pasteedi- ja sulajuustuleiba. Kõrvale rüüpamiseks kodumaist siidrit ja astelpajunapsu.
Oli ilus näitus, mida ma ei oleks kuidagi saanud korraldada ilma osalenud kunstnike ja mu armsate abilisteta. Tänud juba eelpool nimetatud kunstnikele ja mu armsatele sõpradele - Valter, Kersti, Uku, Kaari, Maarja ja Fred, kes olid nõus nii eeltööde juures aitama, kui selle pika reisi ette võtma.
*Kuna ruumi omanik ei olenud meile nõus ruumi alla 2 nädala rentima, siis sai nädalaga kokku pandud ka teine näitus, mis hetkel veel käimas ja mille kohta varsti ka veidi pajatan. Alustuseks võib aga öelda, et näitus kannab nime Paper Jam, on koostöö Tartu Trükimuuseumi ja meie kohaliku asutuse landkunstleben'iga. Vartsi siis aga pikemalt.
